Emme ei jõudnud ära imestada ja oli nii rõõmus ja ärevuses, et saatis kohe tädi Aedule ja tädi Beritile sõnumi. Noh, et üldse pole rasedustestis nii rasked küsimused nagu räägitakse. Et tema sai kohe läbi.
Otseloomulikult helistas emme issile ka. Issi oli sel ajal Soomes tööl. Emme küsis kohe alustuseks, kas issi saab rääkida ja soovitas tal istuda. Selle peale sai issi muidugi kohe aru, millest jutt tuleb. Aga ometi oli ta üsnagi üllatunud. Ja väga-väga rõõmus!
Kohe hakkasid ta peas keerlema plaanid, kuidas saaks asjad nii korraldada, et enam nii kaugel tööl käima ei peaks. Ta tahtis meile lähemal olla, et ka pidevalt ka näha, kuidas mina koos emme kõhuga kasvan, tunda kuidas ma siputan ja minuga juba läbi kõhu hästi palju juttu rääkida.
Long story short - varsti olimegi kõik kolmekesi koos Eestis ja kolisime minu vanaema-vanaisa juurde Raeküla majja elama, et emmel palju abilisi oleks nii raseduse ajal, kui pärast minu hoidmisel.
No comments:
Post a Comment