Olen aru saanud, et poistele peavadki tüdrukud meeldima ja seega pole midagi imelikku, et mulle ka meeldivad (kuna ma olen poiss, onju). Igatahes on mul ka juba mõned lemmikud välja kujunenud. Tädi Aet on näiteks selline, kelle peal silm kohe puhkab. Võin teda kohe tükk aega vaadata. Siis ta alati naeratab mulle ja räägib minuga toredasti juttu ja siis ma vahel eputan natuke. Noh, et tal ka huvitavam oleks.
Kui ükspäev esimest korda suures basseinis ujumas käisime, siis võtsime tädi Janika kaasa. No tema on ka ühs vahva piff. Siuke konkreetne, aga mulle sobib. Vedas mind ühest basseinist teise, ujutas, möllas ja mis kõige vägevam - andis mulle oma ujumisprillid. Kuna need olid natuke suurevõitu, siis et teda nende mittekasutamisega mitte solvata, siis närisin neid kohe tükk aega.
Enda igemetel oli mõnus ja tädi ka rahul! Kui vaiksem hetk oli, siis panime otsaesised kokku ja vaatasime üksteisele sügavalt silma. See talle meeldis eriti. Kilkas kohe kõva häälega, et näe meil on armastus. Naised! :)
Siis ükskord, kui Emmaga emmed kaasa võtsime ja Kaubamajakasse šoppama läksime, kohtasin seal tädi Erget. No on tema alles ilmutus, ma kohe ei saanud silmi lahti ta küljest. Loomulikult võttis ta mind sülle (tädidele meeldib minusuguseid nunnusid poisse sülle võtta).
Lähedalt oli ta veel eriti tore! Olin hästi vaikselt, et teda mitte ära ehmatada. Silitasin ühe käega ta juukseid ja teisega proovisin katsuda, et kuidas see ilus ere huulevärv ka käe all tunduda võiks. Tuleb tunnistada, et ta on esimene võõras tädi, kellele ma musi andsin! See värk ka siis järgi proovitud nüüd.
Koos nägime muidu sellised välja:
(Ta ise arvab, et ei näe selle pildi peal kõige parem välja, aga nagu ma aru olen saanud, siis naised ei ole endaga kunagi päris rahul.)
Ja siis mulle meeldivad veel tädi Berit ja tädi Signe (Emma emme). Neid on huvitav uurida. Ja sülle saab ka! Tädi Beritist muuseas saab kuuldavasti mu ristiema. Emmaga saan ka täitsa okeilt läbi. Kuna ta on nii nunnu, siis luban tal alati oma asju võtta ja üldse ei kurda, kui ta mul midagi käest ära võtab.
Natukene ettevaatlikuks teeb, mind see, kui ta jutustama hakkab. Naised pidid üleüldse ühed kõvad lobamokad olema, aga minule need heliefektid väga ei meeldi. Ses suhtes olen vanaisasse, tema ütles ka, et kartis veel suht suure poisina vedurivilet. Niiet ausaltöelda ma kohe ehmatan, kui Emma kilkab. Andraga sama lugu. Näiteks ükspäev jäid Andra juuksed mulle pihku (täiesti kogemata ofkoors) ja ta kiljatas. Oi see võttis seest õõnsaks kohe!
Seega kõige paremad väikesed tüdrukud on vaiksed väikesed tüdrukud ja muidu meeldivad nad mulle väga. Kui näiteks Emma nutma hakkab, siis solidaarsusest löön ka alati pilli lahti...
Nüüd jäin mõtlema, et postituse pealkirjast jäi natuke vale mulje. Tegelikult olen üldse inimeste inimene, see tähendab, et mõnede onude hulgas olen samuti sõpru leidnud. Eriti kift on onu Kristjan. Kui ta külla tuleb, siis uurin teda alati korralikult. Ja tema jutt meeldib mulle ka. Kohe nii asjalik, et suu lahti jään kuulama.
Sellised näeme onuga välja:

No comments:
Post a Comment