Nüüd on hambad!

Muidu tahtsin seda ka rääkida, et viimasel ajal tohin ma hommikuti mõnikord multasid vaadata. Hetkel on mu lemmikud need vanad vene omad, mida mu vanemad lapsena vaatasid. Nüüd, kui ma juba vabamalt liikuda saan, võin ise valida, kus ma neid täpselt vaatan. Kuna üldiselt meeldib mulle nii või naa kõige rohkem laua all chillida, siis valisin selle koha ka telku vaatamiseks.

Kuna emme pabistab, et äkki mul on põrandal külm, siis sokutab ta mulle tiigrinaha alla ja siis on kohe eriti mõnus seal pikutada. Kui tahan, vaatan multasid. Kui tahan kudistan emme varbaid. Naiss! Kui ta vaid rohkem mul telkut vaadata lubaks...

Selline olin täna oma mõnusas telkuvaatamise pesas:

Muuseas pühapäeval on kuuldavasti isadepäev. Ma ei ole küll päris kindel mida see tähendab, aga eeldan, et see puudutab kuidagi minu issit. Emme räägib sellest päeval päris palju, aga issi kuuldes millegipärast mitte.

Ma ei hakka siin ka midagi välja lobisema igaks juhuks, sest issi ka vahel loeb mu jutte, aga nii palju võin öelda, et emme on tema jaoks paar toredat üllatust välja mõelnud. Ise on ta väga elevuses ja loodab, et issil on hästi hea meel. Mina loodan ka, sest issi jaoks on see ju maailma kõige esimene isadepäev. Ja kõike seda ainult tänu minule!

Ahjaa, peaaegu olekski meelest läinud, millest siia tegelikult rääkima tulin. Nimelt tuli mul eile üles esimene hammas! Vasakpoolne. Kokku on see juba kolmas, sest all on kaks ju juba ammu. Aga kuigi ülemisest on praegu alles väike serv väljas, harjutan juba vaikselt hammaste krigistamist. Tundub, et tuleb hästi välja, sest vanaema reageerib sellele suht tugevalt.