Tuleb muidugi tunnistada, et mu otsusele aitas tublisti kaasa fakt, et ükspäev kui sammud rõõmsalt toast välja seadsin ootas mind ukse ees "üllatus". Vot selline:
Võite ju naerda, et see polnud järelikult üldse minu otsus, aga mina jään endale kindlaks. Ise ei taha minna ja kõik!
Koos otsustamisõigusega tulevad muidugi ka kohustused. Minu esimeseks tähtsamaks kohustuseks on peaaegu iga päev köögiahju tule tegemine. Vanaisa natuke aitab ka. Aga see kohustus mulle täitsa meeldib, sest nii põnev on vaadata, kuidas tuli põleb.
Kahjuks ei saa seda väga pikalt teha, sest palav hakkab. ma olen rohkem selline jahedasõber. Soojamaa reisidest ja suvest veel ei unista, ütleme nii. Kui liiga soe on, siis ma kohe ei saa magada ja üldse tunnen, kuidas tuju käest ära läheb. Päevauned magangi sellepärast õues kärus. Kui mingil põhjusel õue ei saa, siis põhimõtte pärast ei maga üldse. No võibolla pooleks tunniks lasen silma kinni.
Lisaks sellele, et mulle meeldib õues olla, meeldib mulle vahepeal ka üksi olla. No mõelge ise, elad mitmekesi suures majas ja külalisi käib ka tihti. Siis vahepeal on ju hea, natukene omaette olla ja mõtiskleda.
Seks tarbeks seadsin endale sisse staabi. No päris ise ei seadnud, aga valisin välja küll. Mu staap on elutoas laua all ja sellel on mitu päris head külge. Esiteks ei näe teised tihtipeale mind. Teiseks näen mina teisi (või no vähemalt nende jalgu).
Kolmandaks leidub häid päevi, kus emme või issi arvuti juhe laua alla libiseb. Lõbu laialt! Issil on arvuti veel mingil alusel, mis seda jahutab ja seetõttu on nii, et kui mina juhtmest kinni saan ja laua alt tõmban, siis kukub arvuti ka aluselt maha. Vägev! Emme arvuti alusel ei ole ja maha ei kuku, aga tema teeb jälle issist lõbusamat kiljumist, kui avastab, et olen juhtme kätte saanud. seega win-win!
Niisiis olen oma järjekorde otsusega staabi üles seadmise suhtes rahul! Seda on mu näost ka näha:
Ah, et mis siis veel uudist... No näiteks see, et kasvasin oma turvahällist välja ja sain uue turvatooli. Täpset kaalu-mõõtu ma öelda ei oska, sest emme on paras udu ja unustab koguaeg arstile aja panna. Loodetavasti siiski varsti tean täpseid andmeid.
Aga igatahes - sõitmas ma oma uue tooliga veel käinud ei ole. Küll aga katsetasime seda toas ja oli päris mugav. Pluss kaasa antud infoleht maitsest hästi.
Tooli ostis emme mulle soodukaga kesklinna ostuöölt, koos tädi Aeduga valisid välja. Kuna meie issiga samal ajal magasime kodus, siis valisid nad muidugi helelilla tooli. Väidavad küll, et muid värve lihtsalt ei olnud, aga no ma ei tea...
Olin täiesti kindel, et vähemalt issi ütleb selle värvi kohta paar krõbedat sõna, aga ei midagi. Aga no ega toolivärv meest ei riku, kui mees ise nii kõva tegija on nagu mina!
No comments:
Post a Comment